Kaasaegsed soojustamise ja fassaadide viimistluse tehnoloogiad  võimaldavad hoone soojustamiseks kasutada vahtpolüstüreeni ja mineraalvilla. Sellised soojustussüsteemid on pikaealised ja vastupidavad erinevatele ilmastikuoludele.

Õhekrohv paigaldatakse fassaadile või soojustusplaatidele õhukese kihina. Põhiline viimistlusmaterjal, mida tänasel päeval õhekrohv-fassaadidel kasutatakse, on silikoonkrohv, mis on meie põhjamaisesse kliimasse ideaalne viimistlusmaterjal. Ta on vastupidav heitliku ilmastiku mõjudele, on vett hülgav ja isepuhastuv. Silikoonkrohv on auru läbilaskva võimega, mis tagab fassaadi hingavuse. Silikoonkrohv kindlustatakse altpoolt armeeriva võrguga, et aluspind oleks tugev, vastupidav löökidele ja muudele välistele teguritele.

Raskekrohv on teine levinud krohvifassaadide süsteem. Raskekrohvi, nagu nimigi ütleb, paigaldatakse paksema kihina. Levinuim raskekrohvi materjal, mida Eestis hoonetel kasutatakse, on lubitsementkrohv. Vanadel ja muinsuskaitse all olevatel hoonetel kasutatakse tihti krohvina ka puhast
lubikrohvi. Kui õhekrohvi paksus seinas on umbes 3-7 mm, siis raskekrohvi paigaldatakse seina 2-3 cm.

Lubikrohvi kasutatakse enamasti vanadel ja miljööväärtuslikel kivimajadel, kuid samas ka puitmajadel. Tihti on näiliselt kivimaja puhul tegemist hoopis palkmajaga, sest palgi peale on vanal ajal paigaldatud nn. tep-plaat ning seejärel krohv. Tänasel päeval soojustatakse puitmajad enamasti kivivillaga, harvem ka roomatiga, ning seejärel krohvitakse. Krohvi paremaks sidumiseks kasutatakse raabitsvõrku või hõredat pilliroo matti. Lõppviimistlusena värvitakse fassaad kas silikaatvärvi või lubivärviga.

Lümanda kultuurimaja fassaadi soojustus – vahtpolüstüreen

Kuressaare Pargi lasteaed – fassaad õhekrohviga

Teeme töid nii Saaremaal kui mandril.

 © 2020 Pihla Grupp OÜ | telefon +372 53 910 064