Fassaadide soojustamine ja krohvimine
Fassaadide soojustamine ja krohvimine kaasaegsete tehnoloogiatega võimaldab hoonete soojustamiseks kasutada erinevaid soojustusmaterjale nagu näiteks vahtpolüstüreeni ja mineraalvilla. Sellised soojustus-süsteemid on pikaealised ja õigesti ehitatuna vastupidavad erinevatele ilmastikuoludele.
Krohvitud fassaadide puhul liigitatakse need reeglina kaheks – õhekrohvist fassaadid ja raskekrohvist fassaadid.
Õhekrohv paigaldatakse fassaadile või soojustusplaatidele õhukese kihina. Põhiline viimistlusmaterjal, mida tänasel päeval õhekrohv-fassaadidel kasutatakse, on silikoonkrohv, mis on meie põhjamaisesse kliimasse ideaalne viimistlusmaterjal. Ta on vastupidav heitliku ilmastiku mõjudele, on vett ning mustust hülgav ja isepuhastuv. Silikoonkrohv on auru läbilaskva võimega, mis tagab fassaadi hingavuse. Silikoonkrohv kindlustatakse altpoolt armeeriva võrguga, selleks et aluspind oleks tugev, vastupidav löökidele ja muudele välistele teguritele. Oma töödes kasutame enamasti WEBER krohvisegusid.
Raskekrohv on teine levinud krohvifassaadide süsteem. Raskekrohvi, nagu nimigi ütleb, paigaldatakse paksema kihina. Levinuim raskekrohvi materjal, mida Eestis hoonetel kasutatakse, on lubitsement-krohv. Vanadel ja muinsuskaitse all olevatel hoonetel kasutatakse tihti krohvina ka puhast
lubikrohvi. Kui õhekrohvi paksus seinas on umbes 3-7 mm, siis raskekrohvi paigaldatakse seina paksusega 2-3 cm.
Lubikrohvi kasutatakse enamasti vanadel ja miljööväärtuslikel kivimajadel, kuid samas ka puitmajadel. Tihti on näiliselt kivimaja puhul tegemist hoopis palkmajaga, sest palgi peale on vanal ajal paigaldatud nn. tep-plaat ning seejärel krohv. Tänasel päeval soojustatakse puitmajad enamasti kivivillaga, harvem ka roomatiga, ning seejärel krohvitakse. Krohvi paremaks sidumiseks kasutatakse raabitsvõrku või hõredat pilliroo matti. Lõppviimistlusena värvitakse fassaad kas silikaatvärvi või lubivärviga. Oma töödes kasutame CAPAROL fassaadivärve.
Lümanda kultuurimaja fassaadi soojustus – vahtpolüstüreen.
